Miks sa ennast kätte ei võta?

Jah, just nii küsisingi. Kui sa selle postituse avasid, siis ilmselt tundsid ennast selles küsimuses ära. Miks sa ennast kätte ei võta?

Hoiatan ette, et taaskord tuleb natukene sügavam ja isiklikum postitus 🙂

Ma ei räägi ainult trennist või tervislikust toitumisest, kuigi see on minu blogi peamine kallutus. Ma räägin üldse. Suuremal osal meist on unistused ja visioonid paremast versioonist endast. Olgu see siis väiksem/suurem kaalunumber, pikemad/paksemad juuksed, puhas nahk, rõõmutoovam töökoht, parem/uus romantiline suhe, uus hobi, uus harjumus jnejne.

Me elame imelisel ajastul! Jah, selle lausega on vist väga paljusid jutuajamisi alustatud ning nii igav, kui see ka pole, on mul tunne, et nii mõnigi meist ei ole sellest veel ikkagi aru saanud. Meil on ligipääs nii suurele hulgale informatsioonile, et ma ei tea, kas keegi üldse oskab öelda, kui palju seda kokku on! JÕHKRALT PALJU! Guugelda ükskõik mida ja sa saad vastuse. Saad isegi mitu vastust. Erinevaid vastuseid. Ja kindlasti leiad ka sellised vastused, mis sulle meeldivad ja sulle ei meeldi. Kui sa otsimisega väga sina-peal ei ole, saab alati kasutada ka foorumeid jms kohti, et oma küsimusele küsimuse esitamise kaudu sellegipoolest vastus leida.

Mis ma tahan öelda, on see, et meile on antud tänapäeval nii palju TASUTA informatsiooni selle kohta, kuidas arendada oma suhteid, kuidas võtta julgus kokku ja liikuda edasi oma unistuse töökoha suunas, kuidas saavutada ideaalne kaal ja leida enda jaoks sobiv treeninguvorm jne. Sellegipoolest näen (näeme) enda ümber ikka neid inimesi, kes neid samu asju saavutanud ei ole. Jah, usu mind, tean omast käest, et kõik muudatused ei ole lihtsad! Ei olegi, ma täiesti nõustun.

Kas sa kujutad ette, kui raske on hakata üles ehitama enda unistust ja firmat nii, et sul tuleb rahaliselt kõigega kogu aeg ise hakkama saada? Alustada nii, et su pangakontol on null ja vahel tuleb laenugi küsida? Või et kui oled iga päev harjunud jooma energiajooke ja õhtusöögiks sööma šokolaadi, siis päevapealt hakkad tervislikuks ja näed hea välja? Või et hakkad avalikult (seejuures enesekindlalt) esinema, kuigi kunagi oli sul nii suur hirm, et hääl värises kuuldavalt ka siis, kui õpetaja küsis su käest vastust, mida sa 100% kindlusega teadsid? Mis tunne on võtta julgus kokku ja lahkuda palgatöölt? Mis tunne on võtta julgus kokku ja avada end oma tõelisele armastusele? Jne.

Nendes küsimustes kirjeldasin ma iseennast. Ma ei häbene seda. Ma lihtsalt proovin näidata, et ma olen samamoodi girl next door. Jah, ma võib-olla ei ole mõne arvates saavutanud veel mingeid imesuuri saavutusi, kuid minu jaoks see polegi oluline. Minu jaoks on tähtis kasvada ja näidata, et ma kasvan iga päev ühe sammu haaval, sest see ongi pikk protsess. Paar aastat tagasi tõlkebüroo kontoris Exceli faile korrastades (peamiselt kopipaste tehes) ei oleks ma elu sees osanud arvata, et täna saan ma keset (keskmise inimese) tööpäeva kirjutada raamatukogus seda postitust muretsemata selle pärast, et homme tuleb minna tööle, mis mulle ei meeldi. Või mis pole mulle loodud.

Ma poleks arvanudki, et ma üldse seda blogi pean, sest toona koosnes mu elu tööst, tihedast sõpradega koos olemisest (sest ma ei tahtnud alateadlikult kodus olla ja endaga tegeleda) ning loomulikult pidudest. Täitsin oma aega tegevustega, mitte endaga tegelemisega (tjah, selle kohta öeldakse vist, et vanus tuleb peale :D)

Sammhaaval hakkas see kõik aga muutuma, kui ma õppisin aru saama, kes ma PÄRISELT olen ja mida ma PÄRISELT tahan. Ning minu puhul on läinud nii, et see, kus ma praegu olen, on teadlikul tasandil võtnud aega umbes 17 kuud. Jah, 17 kuud, et mul oleks kindlustatud igakuine sissetulek. Ning 14 kuud, et mul oleks Facebookis blogil pea 500 (orgaanilist) jälgijat. Voh, kuidas see aega võtab ja voh, kuidas see kannatust õpetab (500 on ju niiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii vähe, mõtle, kui palju on eestlasi! :D)! Aga selle nimi on protsess ja ma kutsun sindki sellest osa saama.

Viimasel ajal toimub nii palju tasuta ja tasulisi loenguid, workshoppe, webinare, koolitusi, pikki nädalavahetusi ja lühikesi õhtuid, mis kõik kutsuvad sind arenema, täienema, parenema. Millegipärast on aga nii, et interested list Facebookis on alati suurem kui going. Inimene justkui jätab endale võimaluse, et äkki mulle tekib mingi aeg see mõte, et ma tahan sinna minna. Äkki. Jätad endale selle mõtte avatuks. Aga mida aeg lähemale, mida rohkem üleskutseid, et registreeri nüüd! VIIMANE VÕIMALUS!, siis on sul tunne, et sa ei tahagi minna. Mida rohkem surutakse, seda rohkem sa eemale tõukad. On nii?

Miks? Sa tead, et sa tegelikult tahad mingit aspekti oma elus muuta, kuid miski su alateadvuses takistab sind. Üks tuttav ütles ka mulle hästi, kui ma küsisin, et miks ta VaimuKehale ei tule: “Siis on selline tunne, et peab ennast käsile võtma.” No ilmselgelt peab! Selle jaoks me (mõtlen kõiki koolitajid üldse) üritusi korraldamegi! Et teie ennast käsile võtaksite! (ei, ma ei käsi ja otsusta sinu eest, et sa pead, aga kui, sa tunned, et võiks…). Ega asjad iseenesest paremaks ei lähe, nendega tuleb tegeleda. Ning iga muutus on raske ning aeganõudev, ma ei eitagi seda. Ma lausa tunnistan seda, sest nii see ongi! Võta see teadmine omaks, lepi sellega, et muutused ei tule üleöö, kuid usu sellesse, et nad tulevad kindlasti! 🙂

Mina võitlesin pikka aega enda elu muutmisega. Ma leidsin kogu aeg vabandusi: mul ei ole piisavalt raha, mul pole piisavalt aega, mul on vaja koristada (NÜÜD SIIS, eks!), ma pean kellegagi kokku saama, mul oli paha päev, ma olen selle välja teeninud jne. Usu mind, I’ve been there ! The magical land of excuses and no results. Lihtne on ennast peita igapäevategevuste taha ja öelda, et see pole minu jaoks, see on mul geenides või et see võtab nii kaua aega, et ma ei saavuta seda kunagi! Aeg möödub ju niikuinii, hakka lihtsalt pihta! Me kõik oleme sündinud sama puhta lehega ja vahet pole, kas üks sünnib miljonäri peres ja teine täielikus vaesuses – kui su mindset ei ole enda väärtustamise ja arendamise peal, oled sa mõlemas versioonis kaotaja.

Ning sa ei pea minema tasulistele koolitustele (kuigi neil on kindlasti ka oma point, sest olgem ausad, kogu infot ei saa tänapäeval enam tasuta ära anda – see on osade inimeste sissetuleku allikas), kuid sellegipoolest on artiklites ja videotes nii palju infot tänapäeval, et tegelikult saaks oma elu rämedalt kõrgemale levelile viia ka tasuta. Miks sa siis seda ei tee?

 

 

PS!  Kui midagi jäi arusaamatuks, kirjuta mulle sille@brenafitness.eu või lisa oma kommentaar! 🙂

PPS! Minu käest võib alati tulla suuremat nõu ja nippe küsima! 😉 Näiteks kui soovid täpsemalt teada, kuidas oma toidulauda jupphaaval tervislikumaks muuta.

Kui soovid esimesena minu põnevaid postitusi lugeda, siis liitu minu uudiskirjaga! (ma luban, et ma ei spämmi kunagi!)
Vaata ka minu Instagrami ja Facebooki 🙂 

Kõik, mida oma postitustes kirjutan on absoluutselt minu arvamus, mitte puhas kuld, mis kõigile sobib. Palun minu postitusi lugedes säilitada avatud ja kriitiline meel samaaegselt! 🙂
Jälgi ja jaga:
error0
1 comment
  1. Jah, minagi tundsin ennast kohe ära.
    Muidugi enda puhul veel see, et omaarust olen teinud pikki “tööpäevi”,
    (tegelikult tõsine töö ca 2h ja ülejäänud aeg…kadus kuhugi),

    võtnud ennast kätte nii mis hirmus…ja siis jälle kuu aja pärast..
    ja siis jälle 3 kuu pärast..hahaha.

    Olen meister sellel alal 🙂

    Suurimad muutused minu elus on toimunud siis, ehk olen ennast teatud asjades
    kätte võtnud siis..kui HIRM selle ees, mis juhtub siis kui ma ennast kätte ei võta,

    oli kordades suurem hirmust teadmatuse, läbikukkumise, ebaõnnestumiste,
    raskuste ja teiste arvamuse ees.

    Siis ma tegutsesin.

    Aitäh postituse eest 🙂

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *