Miks on depressioon aastaks 2030 number üks haigus? – Osa 1

Ma ei ole juba tükk aega midagi kirjutanud. Siia blogisse. Mul on enda tunnete väljendamiseks oma pisike päevik (mida kõigile soovitan ja millest järgmises postituses rohkem lugeda saad!) ning nagu ka hiljuti välja tuli, siis – luuletamine! Siia blogisse kirjutan tavaliselt siis, kui tunnen, et olen tegelemas millegagi, mille lugemisest ka Sinule, mu kallis lugeja, kasu võiks olla. Aga olgem ausad, ma olen vahepeal päris paljude teemadega tegelenud ja neist saaks isegi paarkümmend postitust kirjutada, aga kui tunne pole õige, siis ei ole! Lõpuks aga tuli tunne peale, seega, tänane postitus ei tule otseselt ei toitumisest, ei liikumisest, ei vaimsusest või muust sellisest, vaid kõigest kokku ja samas hoopis millestki muust.

Kuna ma aga ei oska lühidalt kirjutada, tuleb sellest mitmeosaline postitus, et sa lugemisest ära ei väsiks! 😀

Käisin hiljuti Õnneliku Naise seminaril (mis oli väga tore!) ning seal ütles toitumisterapeut Kadi Helme, et WHO (World Health Organization) uuringu kohaselt on depressioon aastaks 2030 number üks haigus maailmas. Praegu on eesrinnas veel vähk ja diabeet. Imelik lausa mõelda, et depressioon võiks olla number üks haigus, mis ei ole ju iseenesest isegi haigus! Ära saa minust valesti aru, see on väga keeruline konditsioon, kuid see pole iseenesest surmav haigus nagu võiks olla vähk või kasvaja, kui neid korralikult ei osata ravida. Depressioonist on võimalik väga edukalt välja tulla, üks edukas (ja humoorikas) näide on siin! Miks see siis nii on, et midagi, mis on seotud hoopis meie tujuga ja emotsioonidega, muutub nii epideemiliseks?

Ma näen seda tõusvat tendentsi juba tegelikult praegu, nii et see ei ole mulle üllatuseks. Olen ka ise olnud noorena päris sügavas depressioonis, ainult et siis ei osanud ma seda nii nimetada. Imekombel sain sellest välja (sellest räägime pikemalt mõni teine kord), seetõttu on see mulle ka väga südamelähedame. Rääkimata mitmest lähikondlasest noorest, kes on depressiooni tõttu endalt elu võtnud või praegu antidepressante kasutavad. Nähes seda, kui kesiseks on muutunud tänapäeval meie toidulaua toitainete sisaldus (mis on väga oluline hormoonide, aju ja närvide tööks), kui näiliselt keeruliseks on aetud edukus ja kuuluvustunne ning kui tähtsaks on tõugatud mingitesse (nt välimuse) raamidesse mahtumine, pole selline ennustus üldsegi ime! Noor ja õnnelik olemine tundubki raske ja keeruline ülesanne!

Kuidas on seotud tuju ja toitumine?

Aju tervis on väga otseselt seotud meie tujude ning tunnetega. Samamoodi on seotud ka hormoonid (ja nende korrektne toimimine) ning ka soolestiku tervis. Ehk oled kuulnud, et soolestik on meie teine aju. Ta annab meile teinekord isegi rohkem käsklusi ja aistinguid kui meie aju. Inimese toimimine on tegelikult väga keerukas süsteem, kuid samas loogiliselt lihtne. Kõik asjad peavad lihtsalt olema tasakaalus ja kui ei ole, siis hakkab keha neid süsteeme ise tasakaalustama, et – usud või mitte – anda parim tulemus, et meie inimesena saaksime võimalikult tegusalt edasi elada (isegi, kui tundub, et keha keerab meile käkki)!

Aju tervise jaoks on väga olulised näiteks kvaliteetsed rasvad (eriti Omega 3, kuid muidugi ka hea rasv näiteks avokaadost, oliiviõlist ning pähklitest). Olgugi, et aju on organ, mis kasutab kõige rohkem energiat (ehk süsivesikuid) terves kehas, on rasv talle kõige olulisem toiduaine. Rasvavaene toitumisstiil on aju tervisele (ning seeläbi ka närvidele ja meie tujule) lihtsalt kohutavalt kahjulik! Samamoodi on ajule väga olulised näiteks B-grupi vitamiinid ning mitmed mineraalained, mida tänapäeva saadustest aina vähem saame muldade mineraalisisalduse vähenemise tõttu (või ei saa üldse, sest toidulaud on nii ühekülgne). Pidage seda meeles, kui teil on veidrad tujukõikumised, tahaks tihti põhjuseta töinata või on selline tunne, et miski ei paku rõõmu.

Pikk jutt lühikeseks – kui inimene sööb täisväärtuslikku toitu, kust ta saab kätte piisava hulga vajalikke mineraalaineid, vitamiine, valku-rasva, on ta õnnelik! Näiteks serotoniini, mis on õnnehormoon, toodetakse peamiselt soolestikus ning seda ühest aminohappest (ehk valgust), mida saab ainult toidust (nt kanalihast või kõrvitsaseemnetest – soovitan juurde guugeldada!). Neid pisidetaile on tegelikult ikka väga palju. Selle asemel, et ma need kõik sulle ette loeksin, vaata lihtsalt enda (või oma õe, lapse, sõbra) toidulauda sellise pilguga: kas toitute mitmekülgselt? Tead ju küll, et Eestis oli ka kunagi kampaania “viis eri värvi köögivilja päevas”. See oli loodud põhjusega ja pole mõeldud välja selleks, et kellegi elu tüütuks teha.

Tervisliku toitumise ettekirjutised on loodud põhjusega, mitte selleks, et kedagi piinata ja maitsvatest kommidest või saiakestest eemale hoida. Inimese keha lihtsalt vajab (eriti mikro)toitaineid, et korralikult toimida! Vitamiinid on mitmete ensüümide abilised, mis omakorda aitavad toota hormoone või saata ajule toredaid (vajalikke!) signaale jne. Mineraalained aitavad luud ja lihased terved hoida ning mõjutavad aju tervist. Ja nii edasi. Seega, vaata üle enda ja oma kallimate toidulaud, kui palju erinevaid toiduaineid (küpsised ja kook ei loe) sa oma toidulaualt leiad.

Kas peamine värske su taldrikul on tomat ja kurk?

Kui tihti satuvad su lauale paprika, redis, hapukapsas, brokkoli, lillkapsas, spinat, basiilik, maitsetaimed, vürtsid, greip, mango, lilla kapsas, porgand, kaalikas, peet, kiivi, bataat jne? Ole aus. Võtke oma sõpradega või perega ette üks õhtu ning kirjutage üles näiteks viimaste kolme päeva kõik toiduained ning keskmised kogused. Mida on tavaliselt rohkem, mida vähem? Keskmise eestlase toidulaual on esirinnas ikkagi liha ning kartul/makaron. Olgem ausad, enamik toidukohti serveerib ka oma roogasid sellises osakaalus (kui sa  just salatit ei telli). Täiesti võimalik on tellida näiteks kanapasta niimoodi, et seal ei ole mitte ühtegi värsket asja! Mitte ühtegi! Kas sa kujutad ette ka, mida su keha sellel hetkel mõtleb, kui ta saab hunniku valku ja süsivesikuid ning peaaegu null mikrotoitainet?

Ta solvub su peale! Ja ikka täiega!

Ja siis imestavad inimesed, miks neil on kõrge kolesterool. Kuigi kolesteroolilapikesed meie kehas on lihtsalt keha püüe katkiseid kohti kinni lappida ja meie surume tema soovi meie keha aidata alla sellega, et sööme kolesterooli alandavaid ravimeid! Aga ok, teemaks olid tujud, masendus ja depressioon!

Kui me oleme lapsed, siis on meie keha hästi tubli ja suudab igasugu olukordadega hakkama saada, seetõttu on ka lastel palju vähem tõsiseid terviseprobleeme kui täiskasvanutel. Keskmise inimese tervis hakkab halvenema allatest 35ndast eluaastast juhul, kui me oleme endaga halvasti käitunud. Kes on endaga ikka väga halvasti käitunud, siis sellel varem (kuigi on ka erandeid). Sellegipoolest on juba näha, et see number 35 hakkab juba madalamale langema. Aina rohkem noori inimesi kimbutavad erinevad tõsisemad haigused ning nende seas on esirinnas just depressioon ja tujukõikumised (mida ka ma ise vahel kogen ja näen väga tihedat seost oma toidulauaga!).

Postituse teises osas  lähen ma sügavamale sellesse välisesse mõjutamisse, mis inimesi masendusse ajab, nagu näiteks soov (tung) teatud moodi välja näha, sest ühiskond surub peale sale ning veatu nahaga olemist. See on ju aga omakorda toitumisega (või siis selle piiramisega) seotud. Olen aru saanud, et tänapäeva noorte seas on väga popp näiteks veganlus. Noh, sotsiaalmeedia teeb ju selle popiks. Kuulsin ühe tuttava käest, et tema tütre ringkonnas on ka mitmed veganid ning kui on näiteks lõunasöögi aeg, ei sööda üldse midagi (rääkimata siis lihast, eks). Aga et kui lõpuks nälg kätte jõuab, haaratakse kapist Nutella saia järele. Veganlus missugune!

Jah, paljud noored ei pruugi sellest paksuks minna, sest nad liiguvad palju ning ainevahetus on kiire, aga mida sisikond teeb?
Karjub appi!

Seega, ma tõsiselt soovitan kõigil inimestel oma toidulaud tõsiselt üle vaadata. Asi pole minu meelest enam ammu kaalunumbris, vaid heas (mentaalses) tervises. On jah teada, et näiteks pidev suhkru ületarbimine võib viia suhkruhaiguseni või valede rasvade tarbimine südamehaigusteni, kuid kui palju mõeldakse sellele, mida toit teeb meie mentaalsele tervisele? Mäluprobleemid, keskendumismured, Alzheimeri tõbi, seletamatud tujukõikumised – need ja mitmed muud kaebused ja haigused on ennetatavad korraliku ja teadliku toitumisega.

Kui sul on mäluga või tujuga probleeme, siis loodan, et see postitus ärgitas sinus midagi edasi uurima ning teist osa ootama jääma! 🙂

Soovitan sul kindlasti edasi guugeldada näiteks “hea tuju toite” ja põhjuseid, miks see nii on. Ning kindlasti analüüsida oma toidulauda ning vaadata, milline pilt vastu vaatab. Kui sa jaotaksid protsentidesse ära värskete saaduste osakaalu, kui suur number see oleks? Ning mitu värvi selles hulgas on? 🙂

Jälgi ja jaga:
0
Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *