Miks need muutused nii paganama aeglased on?

“Oeh, need tulemused tulevad nii aeglaselt, ma ei jõua ära oodata, ma parem annan alla… Ma ei saa kunagi peenikeseks… Ma ei suuda kunagi nii palju raha kõrvale panna… Millal ma veel nii tugevaks saan – ma olen ju nii nõrk, ma ei jõua midagi teha… Pole mõtet proovidagi, nii kaua läheb aega…” Pigem olen selline edasi…?

Paljud meist räägivad endaga igapäevaselt negatiivselt ise seda tihtipeale mõistmatagi. Teeme ennast maha nendes eluvaldkondades, kus sooviksime midagi parandada. Paljud meist on kolinud Vabandustemaale, et õigustada seda, miks nende kaal/välimus ei ole selline nagu tahaks; rahakoti paksus pole nii suur, kui vaja; karjäär pole edenenud vajalikus suunas; tervis pole paremaks läinud jne. Aga kas need mõtted on ikka õigustatud?

“Edasilükkamiste maa”

Mina olen 30-aastane. Arvatakse, et umbes 35ndaks eluaastaks saab inimene PÄRISELT aru, kes ta täielikult on, mis talle meeldib, mis mitte, mis sobib ja mille võiks heaga kõrvale lükata. Kui sellest ajast peale enda südant kuulama ei hakata, tekivadki sellised olukorrad, mida tänapäeval kutsutakse keskeakriisiks. Inimene pole rahul oma elu ning seniste valikutega ning teeb täieliku kannapöörde. Noh, kui teeb!

Mulle tundub, et lisaks Vabandustemaale elavad paljud meist ka Homme-teen maal. See on selline ilus mull, kus me mõtleme, et “siis, kui ma hakkan rohkem palka saama, hakkan trennis käima. Siis, kui ma olen selle asja selgeks õppinud, hakkan uut tööd tegema. Siis, kui kopp täitsa ette saab, lähen töölt ära. Siis, kui mul rohkem aega on, hakkan korralikult toituma”. Aga olgem ausad, kas need ajad üldse jõuavadki kätte? Miks see aeg ei võiks alata täna? Maailm on väga leidlikke võimalusi täis! 🙂

Ma olen selle teemaga enda pead palju vaevanud. Sundinud ennast korralikult sööma, trennis käima, ajastanud kalendrisse igasugu kohustusi, et kõik asjad tehtud saaks jne. Teisalt olen elanud ka seal äärmuses, kus ma lasen kõigel kulgeda. Mõtlesin (nagu Tiibeti mungad ja gurud), et kõik, mis peab olema, see on ja mis peab tulema, see tuleb. Pole vaja muidugi palju mõelda, et mis minu kaalust ja vaimsest seisundist lõpuks sai 😀 Mitu kilo juures ning depressiooni äärel. Seega mõistsin, et tuleb leida tasakaal kahe vahel – kulgemise ja planeerimise vahel.

Daaaa!

Ega see nii lihtne polegi, kui seda öelda. Ma olen  kindel, et kõik meist on kursis igasugu motivatsioonilausetega, mis peaksid meil aitama oma elu paremuse poole muuta, aga kui see ikka südamesse kohale ei jõua, siis pole midagi teha. Igaühe jaoks on muutumise protsess erinev ning erineva kiirusega. See aga ei tähenda, et me peaksime loobuma, kui muutused näiliselt aeglaselt tulevad.

Minu arvamus on, et tegelikult ei ole püsivad muutused aeglased. Need on täpselt õige kiirusega. Lihtsalt tänapäevane kiire eluviis/elustiil on meile näiliselt tekitanud mulje, et kõik peaks kiiresti toimuma.

Ei pea. Püsivad muutused on kogu aeg aeglased olnud (isegi, kui see pealtnäha ei tundu, et neile on alati eelnenud palju eeltööd). Mõttemalle ja harjumusi ei saa muuta ühe päevaga (kui sa just Joe Dispneza kursusele ei lähe). See on esimene asi, mille endale pähe raiuma peaksime, kui oleme võtnud otsuse enda elus midagi muuta 😀 Kaal ei saa langeda kiiremini, kui su keha on võimeline (ja kui palju sa oled panustanud), rahakott ei saa kasvada kiiremini, kui on see väärtus, mida sa pakud (ja seeläbi ka sinu oskuste pagas).

Paljude jaoks on kõige olulisem see lõppeesmärk: sale/lihaseline keha, paks rahakott, imeline abikaasa jne. Aga siin on minu meelest üks suur ohukoht.

Võid teenida hullumoodi raha, mis sa arvad, et toob sulle õnne, kui saad igasugu kalleid esemeid osta, aga lõpuks võid avastada, et need asjad teevad sind õnnelikuks vaid lühikeseks ajaks ja see töö, kus oled ehk aastakümneid kulutanud, ei teegi sind üldse õnnelikuks. Raha poole püüdlemine pimestas sind, kuid kui raha on palju, tulevad päevavalgele tõelised emotsioonid. Ning ka imetoredat abikaasat on võimatu enda lähedal hoida, kui sa ise pole inimesena arenenud selliseks, kelle kõrval see võrratu inimene olla tahaks.

Sama on ka kehakaalu ja tervisega. Olles end tugevalt treeninud ja toitumisega piitsutanud ja selle ihaldatud keha kätte saanud, on oht, et sa langed veel suuremasse auku (ja kehakaalu), kui sa enne alustamist olid, sest sinu mõtteviis ja enesearmastus ei ole sinuga kooskõlas. Võid ennast ogaraks piitsutada ja siis lõpuks kurnatult pärast eesmärgi saavutamist kokku variseda, sest sa ei teinud trenni selle pärast, et naudid seda või ei söönud avokaadosalatit, sest see sulle maitseb.

kas sa tahad päriselt niimoodi elada?” (üks keedetud kanafilee, tassitäis brokkolit ja kolm mandlit.. KUUS KORDA PÄEVAS”

Olen oma aastatepikkuse sisemõtiskluse tagajärjel jõudnud järeldusele, et alustada tuleb enda muutmisest. Enda põhimõtete mõistmisest, enda loomuse tunnistamisest ja kuulamisest. Võib minna mitu aastat enne, kui sa jõuad igapäevase rämpstoidu söömisest selle toiduni, mida su keha tegelikult energiaks vajab ja see on täiesti okei. Võib minna aastake enne, kui sa mõistad, millist trenni sulle teha meeldib nii, et sa ei tunneks et see on kohustus. Enne seda võib veel kuluda paar aastat, kui sa üldse aru saad, miks liigutamine sulle päriselt oluline on ja sa seda üldse teha tahad.

Naljakas paradoks on ka selles, et kui me alustame millegi sellise tegemist, mis südame rõõmust rõkkama paneb (nt kudumine, surfamine, lilleseadmine jne), siis see on see, kuskohast lõpuks tuleb välja kõige rohkem rõõmu, õnne ja isegi küllust. Paradoks seisneb selles, et kui me armastame millegi tegemist nii palju, et sellest kujuneb meie töö, siis küllus ja rikkus tulevad sellega koos. Või ei tule ja see on ka okei – sest siis see ei ole enam sinu eesmärk. Lõppeesmärk on olla õnnelik iga päev, mitte miljonär iga päev või sale iga päev (kuigi need on head boonused!).

Ole kannatlik ja enda vastu hea. Mõista igas hetkes, et need asjad, mida sa teed, peaksid sulle valmistama rõõmu. Nii et sul on kaks võimalust – kas muuta oma suhtumist või muuta seda tegevust. Ka toateenija võib olla maailma kõige õnnelikum inimene, kui ta vaid oskab mõista, et ta muudab tuhandete inimeste elu paremaks. Kui neil inimestel on hea hotellis ööbida, on neil ka sealt lahkudes tuju parem ja seetõttu ka kõigil neil, kellega nad järgmisel päeval kokku puutuvad.

Kõik meie elus taandub sellele küsimusele, et kas see, mida me teeme, on meile oluline? Ma ei mõtle raha teenimiseks või kaalu langetamiseks, vaid sinu hingele päriselt oluline. Kas sa mõistad, mida mingi tegevuse tegemine sulle pikemas perspektiivis annab ja kuidas sa seeläbi võiksid areneda veel õnnelikumaks inimeseks?

Minu meelest võiks iga kord, kui meil on võimalik teha ükskõik, milline otsus (ja neid on päeval sadu), võtta sekund ja mõelda, kas see teeb mind pikas perspktiivis õnnelikuks, kas see on mu tervisele hea, kas see mulle päriselt ka meeldib jne. Ja siis tasapisi teha muutusi oma elus kasvõi üks pisiasi päevas: ärkad üles 10 minutit varem; tuled bussist peatus varem maha, et tööle kõndida; sööd kolme saiakese asemel kaks; jood Coca asemel maitsevett; paned nädalas 10 eurot säästukontole; loed iga päev 15 minutit; vaatad kord nädalas mingi pikema hariva video ära jne. Radikaalselt suuri muutusi polegi vaja, nii on loobumine lihtsam.

Pea meeles, üks samm korraga ning  apsudest õppides ja edasi liikudes. Mida rohkem apse me enda selja taha jätta suudame, seda vähem neid tulevikus tuleb. Ja nagu ka öeldakse, siis meisterlikul inimesel on lihtsam midagi saavutada kui keskpärasel. Seega ärgem olge keskpärased, vaid saavutagem meisterlikkus oma tervises, suhetes ning tööalaselt. Ning kui see elu sinna veel ei küündi, siis ole mureta – saad järgmises elus jätkata! 😀 Ära mõtle kogu aeg sellele suurele lõppeesmärgile ja piitsuta end ogaraks, vaid mõtle iga päev, kuidas sa saad endaga (ja teistega) paremini käituda ja see lõppeesmärk tuleb ise lõpuks su juurde (ning tõenäoliselt püsib ka kauem ja teeb sind õnnelikuks).

PS! Sa ei ole üksi, neid, kes tahavad ja oskavad nõu anda, et seda teekonda julgelt jätkata, on palju. Julge ainult küsida 🙂

Nii igav, kui see ka ei kõla, ma olen seda esimest/kiiremat versiooni juba kaua kogenud ja see ei toimi ning õnnelikuks ei tee! 🙂 Usu mind, kui sa hakkad enda tõelist olemust kuulama ning selle ajel oma tegevusi valima, muutub su elu lõpuks väga põnevaks! Lihtsalt alusta! 🙂

Jälgi ja jaga:
0
Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *