Kreeka pulm (AUS vol. 1)

Tereeeee! Siinses blogiseerias hakkan ma jutustama oma seiklustest Austraaliamaal (!) :D. Püüan asja hoida piisavalt põneva ja lühikese. Eks kurda või kiida! 😀

Kõik sai alguse üheksandal oktoobril, kui ma läksin ööseks oma venna ja tema majakaaslaste (Esthenicsi poiste (Erik ja Martin) juurde. Armas Erik oli tellinud mulle eriti ägeda tordi:

Tegelikult tegin eelneval reedel ka pisikese lahkumispeo, kuhu,igasugu põnevat nänni mulle toodi. Lahe on näha, et sõbrad ikka tunnevad mind! Aitäh! 🙂

Igatahes. Kümnenda septembri öösel hakkas seiklus pihta. Lennuk väljus pool neli öösel, nii et magama polnud mõtet minna, et siis pärast end (niikuinii ebamugavas lennukis) niimoodi tunda:

Esimene lend läks Ateenasse ja sealt edasi Santorinisse, kus abiellus minu armas sugulane Rando. Sealt edasi oli mul plaanis otse Austraaliasse minna ja usud või mitte – ma ostsin Austraalia lennupiletid ära sellelsamal öösel umbes kell üks! Ehk et ma ostsin 11ndal kuupäeval piletid 16ndaks kuupäevaks!

Ma pole kunagi midagi nii hilisele minutile jätnud ja tead, päris vabastav tunne oli! 😀

Lennukis oli meie inimesi kaheksa, kes kõik pulma lendasid. Lend oli sujuv ja isegi süüa anti, millega nii lühikese lennu puhul arvestanud polnud 😀 Aegean airlines, kui kedagi huvitab! Ka Ateenast Santorinisse lennu ajal, mis kestis vaid umbes pool tundi, jagati küpsiseid (millest mina ilma jäin, kuna silm vajus kinni :D). Oh well, ju siis polnud vaja!

Lennujaama olin vastu tellinud takso, oma AirBnb omaniku abiga. Tema aga sai asjadest valesti aru (eeldas natuke liiga palju) ja arvas, et Lilian, Roman ja nende pisike Christabel tulevad minuga tema koju. Nii et taksojuht oli arvestanud sellega, et ta kihutab kohe minema ning pisipere visati koos minuga minu maja ees maha 😀

Õnneks oli majaomanik ka kohale sõitnud ja lubas oma väga väikese ja tolmuse autoga nad oma hotellini viia. Roman vist ütles, et pool Santorini pinnasest oli selle naise autos 😀

Kunagi olin ma selline inimene, kellele meeldis väga palju ette uurida ja planeerida. Nüüd on see vajadus asendunud “vaatame-mis-saab-ja-kuhu-välja-jõuame” tundega. Kõik rääkisid, et Santorini on imeilus ja tuntud oma valgete majade ja siniste randade ning päikeseloojangu poolest. Neid ma ka natuke guugeldades piltidel nägin. Aga lennujaama saabudes ei osanud küll oodata, et kõik kohe nii hall ja beež on! 😀

Ei osanud kohe kokku pannagi, et tänu sellele, et tegemist on vulkaanisaarega, ei ole siinne pinnas väga soodne taimede kasvatamiseks. Seega sõidud ja rännakud ühest kohast teise olid suhteliselt elutud, ütleme nii. Aga asulad olid seevastu tõesti imeliselt ilusad. Kuigi jah, tõesti tahaks rohelust rohkem! 😀

Santorinis on kuidagi huvitav see valgete majade ja punase päikese mäng nii, et pildid jäävad ka kehva kaameraga ilusad 😀 Kõik sellega muidugi ei nõustunud. Aga selle valge krohvi peegeldus, kõrge päike, palju vett jms andsid fotodele huvitavaid varjundeid.

Ning jah, pulm oli imeilus! Aga sellel privaatsel sündmusel ma siin postituses rohkem ei peatu. Ilmselt kirjutan sellest ühes teises postituses, kui ma lahkan natuke peetud pulmakõnesid ja nende sisu. Need panid täiega elu ja suhete üle mõtlema! 🙂

Enivei, nagu sa aru saad, siis kohapeal mul ei olnudki väga kaua aega olla. AirBnb oli parajalt okei, hea asukohaga. Aga aadressi sellel kohal ei olnud 😀 Omanik ütles, et lihtsalt ei ole aadressi! Haha, tere tulemast Kreekasse! Viimasel päeval võtsime Robertiga (kellega majakest jagasime) ette kolmetunnise rännaku Oiast (see, kus see põhivaade siniste kuplitega asub) Firasse (mis on siis saare keskus).

Sealt tagatipust me alustasimegi ja see oli natuke üle poole maa 😀

Pärast esimest tundi suutsin ainsa libeda kivi peal oma sabakondi haigeks kukkuda, nii et järgmised kaks tundi oli rändamine paras eneseületus. Aga no mis sa teed! Ära tegin ja püüdsin valule mitte mõelda. See tuli välja ka, kusjuures! Nii et kui sul mingi lihtsam valu peal on, siis tasub keskenduda hoopis muule ja unustad selle ära. True story! 😀

Samal õhtul saime veel eestlastega kokku, et teha nö viimane õhtusöök. Ja ka vastabiellunud liitusid meiega viimasel hetkel 😀 Üks osa minu kingist neile oli selline. Nende sõnul meeldis see väga 😀

Santorini peal ma rohkem seekord ei peatugi. Järgmises postituses kirjutan oma rännakust Santorinist Brisbanesse, sest see oli põnev, kuigi äpardusi ei juhtunud. Just teises mõttes on see põnev –  et kui palju häid asju me saame endale luua, kui me ise oleme positiivses meeleolus ja ootuses! 😀 Siia lõppu aga panen sulle veel mõned pildid, kui soovid ehk kiirelt üle skrollida, et mida põnevat ma siis nende paari päeva jooksul veel avastasin. Kõike muidugi siia panema ei hakka, pead ise avastama minema 😀

Muide! Pulmapiltide tegemiseks on see saareke tõesti üks ideaalne koht. Meile kõndis palju pruutpaare vastu, pruutidel sellised printsessikleidid seljas, et suu vajub lahti! 🙂 Nii et ilusaid kohti abiellumiseks ja pildistamiseks seal kindlasti jagub. Lihtsalt ei tasu siis ära ehmatada, kui saabudes oled jõudnud hoopis kusagile mujale, kui sa arvasid! 😀

Jää kuuldele 😀

Kasse ja koeri leidus tänavatel VÄGA palju! Suuri ja väikeseid. Huvitav oli see, et nad kõik olid ilusad ja kasitud, mitte räsitud nagu kodutust loomast arvata võiks…

Kassirent? :O

Jälgi ja jaga:
0
1 comment
  1. Kassirent😁

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *