Appi, ma tahan süüa?! – paastumine [AUS+BALI vol. 7]

10. detsember

5.40 Umbes tulin voodist välja, aga olin ärkvel olin ilmselt viiest. Noh, umbes nii, ma kella ei vaadanud. Sääremarjad tõmbasid hästi õrnalt krampi, mis tähendab, et vist on magneesiumipuudus. Usud või mitte, eks me vaatame 😀 Täna on tunda küll, et natukene on veidram olla.

Hästi natuke nõrk. Samas kehaga kontakt tundub suurem olevat. Ja kui ma hommikul esimese vee jõin, mis eilsest seisma jäi apelsini ja tangeriiniga, jõin ma seda hoopis teistmoodi. Kuidagi rahulikult ja tänulikkusega. Õrn tühja kõhu tunne, mis oli eile, jätkub täna. Otsest kõhu korisemist vist enam ei olegi, sest see pidi olema ainult siis, kui magu oma normaalsesse asendisse tagasi läheb 😀

Muidugi eilse paastuteemalise postituse lugemise mõjutustel oli voodis üks esimesi mõtteid ka see, et millise toiduga ma siis paastu peatan ja mida ma edasi siis veel söön. Selgusele ei saanud 😀

Lillevesi maitses, ma ütleks, et hästi, aga omapäraselt. See on vist lihtsalt harjumatusest, et ei oska nagu nüüd öelda, kas maitseb või mitte 😀 Aga mul on seda liitrijagu veel ja ma kavatsen seda nautida!

6.30 Käisin duši all, joon kohe ära linaseemneplöga ilma seemneteta ning hakkan mediteerima-joogatama. Vaatame, kuidas see jooga kehale meeldib! 😀

7.04 Jooga tekitas natuke unetunde, aga jõudu oli küll, et teha 🙂 palusin endale ka ühe pisikese kohvi teha, kuna ma eile ei käinudki vetsus number kahel. Äkki see aitab 😀 kuigi mingit raskustunnet ei ole, mõtlen ma ikkagi, et kõik eilsed puuviljad on mu sees ja kes teab, mida veel vanadest aegadest, hehe 😀 Mulle pole kunagi must kohv meeldinud, ikka mee ja piimaga (lausa kookosrasva ja kaneeliga), aga täna maitseb see must kohv mitte milletagi imeliselt hästi 😀 #gratitude 😀

VIIMASEST EINEST MÖÖDAS 24 tundi

7.35 Võrreldes eelmise kahe hommikuga on mul praegu natuke jahe. Ilmateade näitab 27 kraadi. Kõht on ka paar korisemise häält teinud 😀 Aga kohv vist ei sobi mulle paastu ajal joomiseks. Väga ebamugavad surisemised on kehas kofeiinist praegu. See tunne on mul vahel harva juhtunud, kui olen liiga palju kohvi joonud, aga koos toidu tarbimisega ei saa sellest nii hästi aru. Nii et, deem! Kohvi ei saa ma paastu ajal ikkagi juua, et seda näljatunnet petlikult leevendada 😀 Selline tunne, et sul on liiga vähe ja liiga palju energiat korraga – väga veider 😀

9.54 Läksime kella 8 ajal perenaisega kohalikule turule, kus ma juba varem käinud olin, aga kuna me läksime palju varem, nägin ma igasugu müüjaid, keda ma varem ei olnud näinud. Lahe oli näha, kui palju värskeid saadusi neil müügil on! Ja muidugi hästi palju omalaadseid kuivi magusaid snäkke 😀 Huvitaval kombel ei isutanud mind ükski. Noh, ükski neist ei olnud pähklišokolaad ka 😀

Tegin vist liiga kiiresti pilti, sest ei tahtnud kedagi häirida ja pildid tulid udused 😀 oh,well 😀

Mul oli kunagi hull vajadus süüa küpsist või vahvlit või midagi sellelaadset krõmpsuvat. Mingi aeg kadus see ära ja pregu neid tooteid vaadates tekkis selline lausa kuiv tunne kehasse, et saad kohe aru, et su keha ei vaja seda, seal pole sulle midagi olulist. Küll aga vaatasin ma põnevusega puuvilju ja maitsesin neid silmadega. Viinamari, mango, pirn, isegi kolm eri sorti õuna, mida ma proovisin, maitsesid erinevalt 😀 See on nii huvitav, et sa kohe tead, et kuidas nad erinevalt maitsevad! 😀

Enne turule minekut sai vetsus number kahel ka käidud, kohv vist ikkagi selles osas aitas, aga väga palju ei väljunud. Eks me siis vaatame, mida tulevik toob 😀

Enesetunde osas on niimoodi, et mõistus on selge, mis on lahe tunne. Mul on tihti olnud paljude toitudega, et ma tunnen pärast end väsinuna, uimasena või lihtsalt mitte selgena. Olen teadlikult märganud seda, kuidas mõtete kvaliteet ja usk iseendaasse langeb vastavalt toidu kvaliteedile. Seega praegu ma naudin seda, et olgugi, et keha on natuke uimane, on pea selge.

Kehas on selline uutmoodi tunne, mida ma varem (ilmselgelt) tundnud ei ole. Nagu oleks haige ja väsinud, aga tegelikult ei ole kumbki tunne. See on nagu nende segu ja samas mitte kumbki 😀

Küsisin pererahvalt soola, et natukene oma mineraalivarusid täiendada. Neil on siin küll ainult valge sool, aga hetkel mõtlen, et parem, kui mitte midagi! Ja kes teab, äkki on seal midagi head sees, mida ma ei tea! 😀 haha. Soodat otsisime ka, aga seda ei leidnud, näis, kas perenaine leiab seda mulle pärast, kui ta linna läheb.

Täna on mul vee maitsestamiseks siis kurki, arbuusi, apelsini ja tangeriini. Kurgiga kavatsen teha endale ka näomaski. Laman ja panen midagi head kuulamiseks kõrvale. Teen ilmselt ka teed, mille jaoks on mul siis apelsin, ingver ja kuivatatud nelk! Njämm!

10.19 Higi on nats ebameeldivalt lõhnama hakanud 😀

10.31 NOTE TO SELF – ära tõuse lamavast asendist liiga kiiresti püsti! 😀 Silme eest läks natuke mustaks 😀 Võtsin hästi natukene lusikaotsaga mett.

11.24 Hakkan tundma tänulikkust selle eest, kui hea on (vetsu) kõndida, kui su kehas on kõik korras 😀 Nõrkus on sisse tulnud 😀 Kuidas saab veel paremaks minna ja mida see veel luua saab? 😀

12.11 Vaatasin video sellise asja kohta nagu TRE – tension and trauma releasing exercises, mida soovitas mulle Austraalias armas Elina Veiron. Jõudsin selleni alles nüüd ja taaskord pean tõdema, et elus juhtuvad kõik asjad õigel hetkel. Mul oli see juutuubi link oma kuu aega vist lahti ja alles nüüd ma jõudsin selle vaatamiseni – kui oli õige aeg.

Kui on huvi, siis vaata seda linki: https://www.youtube.com/watch?v=hTPFbd-5xmE&t=4s, aga lühidalt on see lihtsalt üks viis, mille avastas üks mees inimestel ja imetajatel üldse, et kuidas nende kehad tegelevad traumast või stressist vabanemisega – läbi mittetahtliku keha tõmblemise. Ütleme siis nii. See on palju ägedam, kui ma selle nüüd eesti keelde panna oskasin.

Kuna see video oli minu jaoks nii põnev ja nö „müüs ära“, proovisin seda ka kohe ainult paar minutit. Nimelt lamad selili, hingad rahustavalt paar korda sügavalt, jalatallad koos, jalad nö ruudukujuliselt. Joogas liblikapoos. Ja siis tõstad põlved natukene kõrgemale ja juba sa tunned, kuidas jalad hakkavad mittetahtlikult tõmblema. See on nii põnev tunne! 😀 Mingi aeg ma tundsin, et jalad hakkavad väsima ja tõmbasin jalgu ülespoole nagu nad tegid ka videos. Arvasin, et see tõmblemine läheb üle, kui jalatallad täitsa maha panna, aga ei läinud! 😀

Mingi hetk hakkas mul alakõht kuni näoni kõik surisema nii nagu ma olen varem kogenud vabastavas hingamises – seega ma kohe nägin seost selle toimega. Ja see oli imeline! Mingi hetk mul jalad ise vajusid laiali ja tõmblemine lõppes. Aga sellest saab ka ise kergelt välja tulla, ei ole nii, et midagi ootama peab või et välja tulla on raske.

Mul lihtsalt keha ja nägu surisesid veel natuke aega. Ja ma tundsin kuidas midagi vabanes ka alakõhus, mis mul ka üks paastumise eesmärke ju on! 😀 Teen seda kindlasti veel, sest tegelikult võiks see palju kauem kesta ja lõpuks peaks terve keha tegelikult tõmblema. See tähendab, et kusagil on veel mingit abi vaja, et neid pingeid lõdvestada. Keskendumine ja teadlik suunamine aitavad kindlasti kaasa. Vb on vaja kõrvalist abi, eks siis näeb! 😀 Igatahes, see toimis nii põnevalt hästi, et ma tahan selle kasusid testida enda peal!  Ja see ei võta eriti energiat ka, nii et saan seda praegu paastu ajal hõlpsalt kasutada – tundub imeline vahend kehas olevate pingete vabastamiseks, mis töötab käsikäes paastuga!

Võtsin vastu otsuse, et joon ainult siis, kui tunnen vajadust, mitte mingi anumakaupa lihtsalt selle pärast, et see anum täis on ja et ma arvan, et ma peaksin jooma. Ei, ma joon, kui keha ütleb, et nüüd tuleb juua. Suu on esimene indikaator. „Tavalises olekus“ ma tunnen ka tihti, et mul on veevajadus päris suur, aga mõistan, kuidas janu kustutamist tuleks teha lonksude kaupa, mitte suuremate sõõmude kaupa.

12.30 tegin pisikese uinaku ja hetkel ei tunne ka näljatunnet. Tunnen, et võin minna õue raamatut lugema. Siiani olen olnud toas.

14.35 avastasin, et kõhuli olemine tekitab rohkem tühja kõhu tunnet 😀 Huvitav on see, et keha on nagu natuke väsinud ja laisk, aga mõistus on täiega selge. Siis on selline segadus, et kas teha midagi „asjalikku“ või mitte. Hästi äge näha, kuidas minus tuleb välja see osa, kes on kogu aeg tundnud, et midagi tuleb teha, et “kusagile jõuda”. Olen ka ise puhkamise ja enda eest hoolitsemise unarusse jätnud. Ja juba tundub, et see nö võitlus kahe vahel on pihta hakanud. Ja ma isegi naudin vahepeal niisama olemist, looduse vaatamist, inimeste jälgimist jne. Oma „koduhoovis“ siis 😀

Isegi üks epiphany – valgustusmoment tuli, millesse ma praegu detailides laskuma ei hakka. Ehk kunagi, kui oluline on, siis jagan. Aga seda mõistuse selgust ja rohkem kohalolekut ma naudin!

15.03 Täna on üks niiskemaid ja palavamaid ja umbsemaid päevi minu siinoleku ajal ja pea hakkas natuke valutama. Tähendab, et tuleb vett juurde juua! 😀 Ma olen päris tihti hästi viivuks mõelnud söömisele või üldse, toidule ja aina rohkem ajab selle mõtte ära see, et “ma saan ju homme süüa”. Kui ma olen juba nii kaugele tulnud, siis miks nüüd loobuda? Ja ma ei mõtle ainult, et Balile tulnud 😀 😀 hehe. Ma tuletan meelde seda taotlust ja eesmärki, miks ma seda teen ja usun, et mõttes on jõud ja see paastumine aitab mind minu tervenemise ja avanemise teekonnal lähemale.

Ja neile, kes mõtlevad, et miks „ennast piinata“ niimoodi, siis mina ütlen, et miks mitte? Elu on põnev – proovi erinevaid asju, sa ei pruugi teada ka, mida sa avastada võid!

16.40 Otsustasin vahepeal jalutama minna, sest mingi peaaegu tavaline kehaolek saabus 😀 Kõndisin siis ühele poole, leidsin ühe nurgataguse, mida avastada, aga seal oli koer (ja neid on siin palju), kes täiega haukus, nii et ma ei julgenud enda hirmuvalitsemist proovile panna ja läksin tagasi ja hoopis teisele poole. Tänu sellele kutsule juhtus üks tore asi.

Kõik kohalikud hello-tavad mind siin külas. See on nii lahe. Tunnen end kui mingi kuulsus 😀 Mitte, et see oluline oleks, aga tuleb välja, et ka see kogemus paneb mind veel rohkem ennast väärtustama. Igatahes, üks hetk üks naine oma putkast teisel pool küsib kuhu ma lähen ja et ma tema poole tuleksin. Ütlesin, et teen pisikese ringi ja kohe tulengi tagasi. Kohe tundsin, kuidas sisse tuli see mõte, et mida ta mulle nüüd müüa tahab. No kurat, võrkturundajad ja otsemüüjad, kes te olete inimestele sisestanud selle alateadliku hirmu, et kõik, kes suhtlema hakkavad, kohe midagi saama tahavad hakata! 😀 Seega küsisin, mida see mulle nüüd veel luua saab?

Arglikult ja samas põnevil astusin ta ette ja ta kutsus mind kohe üles tema kõrvale pingile istuma. Olin segaduses. Heh. Pakkus mulle banaani ja mangosteeni (mida ma veel ei ole proovida jõudnudki) ja ma pidin keelduma. Ta sai vist isegi aru, et ma ei söö. Vabandas, et tal kehv inglise keel ja üritasime natuke vestelda. Tead mis? Tore oli! Kohe mõnus. Kerge tunne. Siis mingi hetk ma vaatasin ringi, mis tooteid tal seal veel on (enamik oli mingi kuiv näks) ja nägin ananassi ja ütlesin, et see on hea. Selle peale ta andis ühe mulle! 😀 See on veel natuke roheline, nii et ta ilmselt teadlikult andis rohekama, kuna ma ei saa praegu seda süüa. Peab ootama natuke. No nii äge, saan kohalikku ananassi süüa! 😀 ma olen nii tänulik ja küsin endalt, et mis on nõutav, et ma laseksin lahti kõigist eelarvamustest ja eeldustest, mis panevad mind arvama, et võõrad, pealtnäha lambist lähenevad inimesed mu käest kohe midagi saada tahavad või mulle täiega midagi müüa tahavad? 😀 Sest nojah, kui ta ka müüs mulle, siis ta tegi seda ikka väga hästi! 😀 Hehe. Lõpus tuli tal mingi tuttav naine ka sinna ja tegime koos pilt 😀

PS! Kõndides tekkis energiat nagu juurde ka. Ma olen seda kogenud ja analüüsinud ka ise vahel, et liigutamine tekitab energiat juurde, mitte ei võta seda, ära. Ja kuna mina pole praeguseks hetkeks üle 30 tunni söönud, oli see ikka üks vägev avastus! Nii et, kui oled väsinud, siis on just õige mõte liikuma hakata!

18.08 Natuke juurde guugeldades ja enda kogemusest praegu ka tundub, et kõige hullem aeg, mis üle elada, on esimesed kaks päeva. Seda siis kehalises mõttes – kui magu koriseb ja hakkab üle minema ketoosiseidundisse. See on siis see, kui kõik glükoosivarud on ära kasutatud ja keha hakkab rasvavarudest endale energiat tegema. Olenevalt sellest, kui palju inimene ennast paastu alguses liigutab, saavad glükoosivarud ka kiiremini või aeglasemini otsa. Kuna ma sõitsin eile rattaga ka päris suure ringi, on mul hetkel tunne, et mul on see ülemineku aeg läbi elatud. Praegu tunnen, et olemine on selline nagu oleks tavaliselt, lihtsalt väga kiireid liigutusi teha ei saa. Istudes ja kõndides on väga hea olla. Ja fookus ja tähelepanuvõime ning hetkes olek on suurenenud. Tõsiselt. Vaimustav kogemus! 😀

PS! Hingeõhk hakkab kuidagi vähem meeldivaks muutuma 😀 Aga see ongi ketoosi seisundi saavutamise üks tagajärgi ja märke. Nii et kõik on korras! 🙂

21.02 Energiatase on üllatavalt hea. Vahepeal tunnen mingeid veidraid kergeid valusid erinevates kohtades üle keha, aga sama kiiresti need ka kaovad. Keha nagu tsekiks üle mingid kohad, kes teab 😀 Otsest näljatunnet ei ole. Hästi õrn selline nagu-haige-oleks tunne on, aga ei midagi märkimisväärset. Olen aru saanud, et söögist eemale hoidmine ongi pigem psühholoogiline, kui et midagi muud. Ilmselt homme täpsustan seda mõtet.

Jälgi ja jaga:
0
Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *