Miks ma 61 tunni pealt paastumise lõpetasin? [AUS+BALI vol. 8]

11. detsember

5.40 Täna hommikul on palju hõredam ja keerulisem olla. Nälga otseselt ei ole, aga süda puperdab kergest kõndimisest ja ongi otseses mõttes hõre olla. Püüan pisikese jalutuskäigu teha ja siis tundub, et kui nii läheb edasi, olen täna terve päeva voodis 😀

7.00 VIIMASEST EINEST MÖÖDAS 48 tundi

9.15 Telefon näitab, et täna olen teinud 888 sammu 😀 See on siis jalutamise ajal. Maja peal ja hoovis olen ikka ringi liikunud, üldiselt ilma telefonita 🙂 Kuna hõre oli olla ja väga rohkem ei tundnud, et kõndida tahaks, mõtlesin, et teen täna kanapuljongit. Seda tehakse mõnikord paastu toetamiseks, et väga hulluks olemine ei läheks. Eriti, kui pole eelnevat kogemust.

Jõudsin järeldusele, et kuigi ma olin planeerinud nendeks nõrkadeks hetkedeks mett süüa, ei ole see parim variant, sest kehas on kõik glükoos (süsivesikud, mis on ka mee sees) ära kulutatud ja keha on end ümber lülitanud rasvast energia tegemisele, seega ainuke asi, mida üldse energiaboostiks kasutada võiks, peaks olema ka rasva baasil. Nii et isegi, kui ma lähen korraks paastuseisundist välja, olen ma ikkagi ketoosiseisundis (mis ongi rasvapõletus).

Praeguseks on kana peaaegu kaks tundi keenud. Vee sees on ingver, kurkum, sibul, küüslauk, porru, porgand ja maitseained. Vahepeal käisin maitsemas ja praegu on energia juba päris hea. Mitte nagu eile, aga parem kui hommikul kindlasti.

Mõistus ja fookus on endiselt selged. Lihtsalt nii palju liikuda ei taha, aga ühe koha peal asju teha on päris rahulik. Ei saa üldse aru, et paastuks. Kui ma guugeldasin inimeste paastukogemusi, kirjeldasid nemad palju rohkem jõudu ringi liikumiseks. Tagantjärele mõtlen, et nad olid kõik mehed, nii et ka sealt võib mingi erinevus tulla. Samas mina olen varasemalt teinud ainult perioodilist paastumist ja ei ole üle 20 tunni vist kunagi söömata olnud ja praegu olen vastu pidanud juba 50 tundi ja see on märkimisväärne!

Peremees ka mitu korda toonitab, et elus peab olema balance, et ma siis seda ära ei unustaks, kui liiga hulluks läheb. Aga praegu polegi hull ja ma tahan kindlasti terve tänase päeva veel paastuda, natukene puljongit juues. Ühes tassis on umbes 20-30 kcal, nii et see ei löö mind paastust ka välja, aga toetab ketoosi. Ja selles sisaldub soola ja kanaluudes esinevate mineraalide näol mulle palju kasulikku, mis ainult veel joomisega (olgugi, et imeliselt maitsestatud) kehast ära kaovad. Ja ka sellest võib see nõrkus tulla. Nii et, paar lonksu puljongit ja paneme aga edasi! 😀

PS! Higi ikka haiseb 😀 Hea, et ma üksi magan, haha 😀 See on see toksiinide väljutamine.

9.50 paneb südantsoojendavalt tundma ennast, kui külalislahke rahvas nad on. Vähemalt siin külas. Hehe. Sa oled nagu pereliige nende kodus. Ja ikka sellise pere, kes hoolitseb ja armastab ja teeks kõike, et sul ja kõigil oleks hea. Ma olen nii tänulik ja küsin, mis on nõutav, et kõigil oleks selline pere? 🙂

10.13 Internet on siin suhteliselt aeglane. Annab tunda, kui ma blogisse pilte üles laen ja huvitav on tähele panna, et see ei häiri mind üldse.

Ma naudin hetke ja olen tänulik, et mul üldse on internet, mida kasutada ja blogi, kuhu kirjutada.

11.54 Pissi on natuke liiga tume. Peab rohkem jooma. Hakkasin nüüd pisikeste sõõmudega vahepeal ka kanapuljongit jooma, nii et praegu pole enam nii suurt muret, et vesi liigsed soolad kehast välja viib, sest saan uusi asemele ja võin mõnuga oma apelsini-nelgi-ingveri teed nautida. Jõin ka pisikese tassi kohvi suht pika aja peale, et noh, number kahele minna, aga keha ei saada mind sinna. Selles mõttes raskustunnet pole, aga imelik on ikka, sest olen igast põnevaid vetsulugusid kuulnud, mis paastumise ajal toimunud on mõnel inimesel 😀

Meie hoovis on ka tempel, mida paljudes hoovides nii suurelt ei ole. See on kohe eraldi väravaga ja seal on palju pisikesi pühasambaid. Täna on nende kalendri järgi väga oluline päev – Kliwon – ja siis mul tekkis ka tunne, et tahaks väikese palve teha. Panin sarongi selga ja võtsin enda ja Mari kivikesed (ta unustas need Austraaliasse) kaasa, et neid ka õnnistada. Pereema pani mulle viirukid ja palveandami (punutud korv lilledega) kaasa ja off I went!

Olen tänulik elu eest. Olen tänulik elamise eest. Olen tänulik, et ma siin seda kõike kogeda saan. Ma armastan elu. Ma armastan ennast. Ma usaldan ennast ja universumi. Universum, anna mulle jõudu ja veel rohkem julgust jääda iseendaks, et nautida elu ning panustada teiste inimeste heaolusse. Umbes nii see läks, aga pikemalt … mul tulid tänulikkusepisarad silma, sest tõesti, siin Balil tuleb see tänulikkus eriti üles! Ja kui sa pole tänulik asjade ja kogemuste eest, mis sul on, mis mõte üldse elul on? 😀 Heh.

12.05 Huvitav on see, et kui ma siin praegu blogi jaoks toidupilte vaatan, siis igasugused burgerid ja küpsised mind nii väga ei ahvatlegi, kui et erinevad värvilised smuutikausid, salatid, lihtsalt puuviljad jms. Samas ka pastat ja burksi vaadates on selline tunne, et ma naudiksin neid juba praegu teistmoodi, kui ma enne seda tegin. Suhe toitu hakkab täiega muutuma. Mul on nii hea meel seda märgata! 😀

Ja ma ei tunne, et ma midagi praegu hullult haarama peaks. Külmkapp on täis imemaitsvaid puuvilju ja hommikul tehti nii maitsvat hommikusööki (maitsesin sõrmeotsaga kollast riisi, mis oli palju parem kui meie valge!), aga ka sellest ma suutsin eemale hoida. See polnud isegi mingi väljakutse, kui aus olla. Mul on hea meel näha, et olen jõudnud sinna punkti, kus ma ei lase  emotsioonidel ennast juhtida, vaid ma tajun, mida mu keha päriselt vajab, mis eesmärgil ma seda teen ja siis ei olegi nii raske selle paastu juures püsida.

PS! Läpakat süles hoida ei ole hea!!! 😀

12.24 Ma võtsin Austraaliast pisikese totsiku kookosõli kaasa, et siinses kuumas kliimas oma niigi delikaatsetele juustele vahepeal juuksemaski teha. Olles vaimustunud siinsest lillekultuurist küsisin, mis õie ma sinna panna võiks, et see veel parem oleks! Sain sellesama püha vee õie, aga sügavkülmikust, kus nad ühte suuremat kogust neid hoiavad. Praegu olen märganud, et enamik puid ei õitse ja viimased õied langevad. Ilmselt siis seepärast hoitakse neid külmikus.

Igatahes, kuna mul oli vaja totsikusse natuke ruumi teha, panin natukene endale juustesse ja ma oleks peaaegu orgasmi saanud! 😀 Kookosõli ei ole kunagi nii magusalt ja erutavalt lõhnanud! 😀 Tee, mis sa tahad, see oli nii hea! Lõhnameeled hakkavad ka tugevnema, see kogemus on lihtsalt imeline! Wow, kuidas see paneb maailma rohkem kogema!

17.18 Energiatase on olnud mõnusalt stabiilne. Vahepeal tegin natuke joogat ja just käisin rattaga sõitmas 15 minutit. Tegelikult on jumala okei olla. Lihtsalt trepid on natukene väljakutsuvad ja lamaliolekust ei tohi kiiresti tõusta. Lamades või istudes ei saa tihtipeale arugi, et midagi teistmoodi oleks. Nii et see paastumine ei ole kehale üldse nii hull, kui me arvame. Tegelikult see pole üldse hull. Pigem on asi selles psühholoogilises ja emotsionaalses pooles, mis ei suuda söömata olla. Kehal on hea olla. Ja minu vaim kasvab emotsioonidest vaikselt välja! 🙂

19.55 Ma sõin natukese riisi, kuna tundsin, et mu soolestik on jube kõvaks läinud. Mõistan, et päris nii see ei peaks olema ja et end enda teadmata mitte keerulisse olukorda panna, millest võib ehk midagi hullu juhtuda, otsustasin süüa natuke puhast keedetud punast riisi tsuti soolaga. Maitses muidugi nagu taevas! 😀 Nii magus ja mahlane! 😀

Kuna number kahel käimine on oluline ja kõva soolestik on märk sellest, et asjad ei liigu nii nagu peaks, võtsin otsuse vastu homme vaikselt sööma hakata. Ka peremees rääkis, et kui nemad siin paastuvad, siis nad ei paastu tühja kõhuga, vaid söövad kolm korda päevas natukene riisi. Seedimisele ju hea! 😀 heh, ei, ega tegelikult ei pea söömisega toetama. Samas võib. Paastumise viise on sadu. Tuleb leida endale sobiv ja aru saada, mis eesmärgil sa seda üldse teed.

Minu eesmärk sai päris hästi täidetud kolme päevaga nii vaimselt, kui füüsiliselt. Teen selle kohta eraldi postituse.

Aga ma ei tunne end üldse halvasti, et ma kauem „vastu ei pidanud“. Oluline on end üldse mitte kunagi maha teha ja ainult kiita, et oled tubli olnud 😀 Kuna ma pole kunagi üle 20 tunni paastuseisundis olnud, siis see oli vägev eneseületus. Ja arvestades oma energiataset olen kindel, et oleksin ka järgmise päeva kenasti hakkama saanud, aga soolestikku arvestades ma ei julgenud sellega riskida.

Tegin kehatesti, et kui sa küsid küsimuse ja vajud, kas ette või taha – ees on jah, taga on ei – siis nii saadki vastuseid. Minu puhul on selline test alati töötanud ja sain vastuseks” jah” küsimusele, kas ma peaksin paastu lõpetama.

HOMMIKul oli juba soolestik natuke parem. Magasin isegi tund aega kauem tänu riisi söömisele ja sõin hommikuks tassitäie puljongit, maitsesin paar tükki ühte nende stiilis tehtud kana. Ja jõin mõned lonksud kohvi. Ei pea ütlema, et mu kõht oli õnnelik ja sain suures rahus tualetis number kahel käia! 😀 haha.

Minu mõte, miks ma seda jagan, on see, et tuleb osata kuulata oma keha ja mitte edasi sundida, kui sul on tunne, et midagi on ikka väga valesti. Ja mitte lasta end ainult oma emotsioonidel juhtida, mis sul nö süüa käsivad harjumusest või lihtsalt sellest, et „hea maitse on“. See ei ole hea põhjus loobumiseks. See on ülimalt hea põhjus jätkamiseks 😀 et sellest vabaneda.

Täna lõunal sain jälle osa ühest imeägedast palvetseremooniast, mis lõppes ühise söömaajaga. Sain sõrmedega süüa banaanilehelt (taldrikult 😀 ) keedetud riisi, paar pisikest tükki sealiha, minig väga vürtsine maitseplöga ja „laian“ või miskit, mis on mingi taimevärk, kus oli ka ingver sees (sellest sain aru 😀 ). Mul jäi pool alles, sest kõht sai väga kiiresti täis! 🙂

Täna söön ilmselt õhtupoole peamiselt puuvilju, arbuusi ja kurki kindlasti, et midagi kergemat süüa. Banaani kindlasti väldin, ilmselt söön tangeriini jms.

Ja homme lähen Ubudi, Bali keskusesse. Eks siis näeme, kuidas paastust õpitud suhe toiduga ja kehaga seal jätkuvad! 😀 hehe. Aga tunne on hea! Olen ülimalt tänulik ja õnnelik, et ma selle ära tegin. Ja see ei jää kindlasti viimaseks korraks.

Kui ma Eestisse tagasi jõuan, jätkan perioodilise paastumisega ning otsustasin üle pühapäeva teha ühe täispaastu päeva. Vaatame, kuidas see tervisele ja enesetundele ja suhtele toiduga mõjub! Soovitan proovida! Ja mitte ainult proovida, vaid päriselt mõtte ja tundega TEHA!

Do or do not, there is no try! 😀

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *