Mis mõttes “sinu keha on sinu parim õpetaja”?

Ma olen pika ajaga jõudnud ühe mulle väga olulise taipamiseni. Mina ei ole minu keha. Aga keha on minu oma. Keha on minu liiklusvahend ja minu kompass-märguandja, et saaksin mõista, kas ja kuidas need asjad, mida olen valinud-teinud, mulle (ja teistele) ka panustavad. Mida ma selle all mõtlen? Toon mõned näited püüdes asja mitte liiga pikaks ajada (nagu mulle kombeks) 😀

VALUD JA HAIGUSED

Ma olen jõudnud järeldusele (millega sina ei pea nõustuma), et inimene jääb haigeks mitte selle pärast, et “tal on see geenides” või et “praegu on gripihooaeg”, vaid selle pärast, et ta on haigusele mingil põhjusel vastuvõtlik. Üldjuhul, kui inimene on terve ja tema immuunsüsteem ja ka vaimne tervis korras, teda haigused ei kimbuta. Mina ei ole näiteks aastaid juba haigeks jäänud samal ajal, kui paljud teised mitu korda aastas mingeid viiruseid läbi põevad.

Lisaks olen hakanud seostama ka organite haiguseid erinevate eluvaldkondade ja tegevuste (või tegemata jätmistega). Näiteks Louise Hay on nende seoste kohta mitu raamatut kirjutanud. Üks kokkuvõte on SIIN ja kuigi see ei pruugi 100% sinu (või ka minu) kohta kehtida, on see siiski väga hea alguspunkt, mille abil enda keha analüüsides järeldusi tegema hakata.

Üks inimene ei suudagi oma eluaja jooksul ilmselt kõike inimese organite ja näiteks emotsioonide seostest selgeks saada, nii et ei tasu kohe hukka mõista, kui miski sinu kohta ei kehti 😀 Küll aga võin enda põhjal ühe näite tuua.

Nimelt on mul olnud pikka aega seedimisega probleeme ühte, teist ja kolmandat pidi. Olgugi, et kõik organid meie kehas on olulised, on soolestik see, mis kontrollib väga paljusid ja väga olulisi protsesse meie kehas, aga et artiklit mitte liiga pikaks jätta, toon lihtsalt välja sõna kontroll.

Paljud inimesed, kellel on seedimisega probleeme, võivad emotsionaalsel ja vaimsel tasandil kogeda kontrolli puudumist. Mina olen terve oma teadliku elu olnud väga kontrolliv. Ma pidin kontrollima tulevikku, olukorda, ennast, teisi … Mul on juba väga noorest peale see tunne, et ma pean ise kõigega hakkama saama. Ja arvasin ka tihti, et mina tean kõige paremini, seega olen õige inimene kõike tegema ja teisi õpetama. Nüüd olen hakanud oma kontrollivajadusest lahti laskma ja ka seedeprobleemid on hakanud leevenema.

Minu jaoks on see, kui keha kusagilt valutab, märk sellest, et ma olen teinud midagi, mis mu elule ei panusta (peale lihasvalu pärast trenni 😀 – noh, venitada oleks võinud rohkem muidugi 😀 ). Näiteks kurguvalu võib tulla sellest, et jätsid midagi ütlemata või ütlesid midagi, mida poleks pidanud ütlema. Põlvevalu sellest, et sa ei julge elus edasi liikuda. Ning jah, sa võid palavikku jääda pelgalt selle pärast, et su immuunsüsteem ei olnud parimas korras, aga ka tööstress või oma eluga rahulolematus võivad immuunsüsteemi paigast lüüa.

Võid ka näiteks guugeldada “spiritual meaning of (siiakirjutahaigusevõisümptominimi)” ja vaata, mis vasteid saad.
(aga jah, kui korraks enne magamaminekt vasaku jala väike varvas valutab, siis sellele ei oska mina ka põhjendust tuua 😀 )

MUUSIKA JA KEHA KONTAKT

Mina isiklikult väga armastan muusikat. Eriti sellist muusikat, mis mulle meeldib (daa! 😀 ). Lood, mida armastan, panevad mind kaasa laulma, tantsima, hüppama jne. Mulle piisab ühest loost, et mul oleks veel parem tuju või isegi eneseusk ja tegutsemistahe.

Hiljuti avaldati isegi uuring, et lemmikmuusika kuulamine aitab toota dopamiini, mida kutsutakse ka üheks hea tuju hormooniks. Lisaks on see hormoon seotud ka hea une, õppimisvõime, motivatsiooni ja motoorikaga.

Eestlane ka, tubli rahvas, oskab laulmise abil end nii väljendada kui ka välja elada. Keskkoolis oli Evanescence’i järgi ulgumine mu lemmiktegevus, et oma depressioonist välja saada. Olen ajaga õppinud oma lemmiklugusid kasutamagi selleks, et oma tuju tõsta, kui see mingil põhjusel turgutust vajab.

Seega, pane tähele, milline muusika sulle meeldib ja kuidas see sinu emotsioonidele ja ka kehale mõjub. Mõni lugu lihtsalt paneb kaasa tatsuma, mistõttu on parem tuju lihtsalt vältimatu :D.

KERGE VÕI RASKE

On palju neid inimesi, kes usuvad sellist asja nagu intuitsioon. Ja palju neid, kes kasutavad ratsionaalset mõtlemist. Eks ma kasutan ka mõlemat, aga aina rohkem usaldan oma intuitsiooni. Öeldakse, et esimene tunne on õige – isegi, kui mõistus sellest aru ei saa.

Meie keha annab meile imelisi vihjeid otsuse langetamiseks selle kaudu, kas meil on kehas kerge või raske olla. Näiteks eelmine aasta mõtlesin ma, et lähen palgatööle ja olin ühe tuttavaga juba vestlusegi kokku leppinud. Samal hommikul aga hakkasin endas kahtlema.

Sisetunne ütles, et ma pean vestlusele minema ning samal ajal ütles, et ma tööle sinna ei lähe. Mõistus oli kimbatuses, et kui ma tööle sinna ei lähe, miks ma siis vestlusele üldse ronin. Usaldasin sisetunnet ja läksin vestlusele. Pikk jutt lühikeseks – ma sain sealt kingiks mulle väga olulise raamatu, mis oli mulle nagu rusikas silmaauku, aga see inimene ei teadnud midagi sellest, et mulle see teema üldse meeldida võiks!

Seega, ma usaldasin oma sisetunnet. Kui mul on vaja langetada otsus, siis ma küsin enda käest, kas see on kerge? Kui jah, siis ma langetan selle otsuse kergusega. Kui ei, siis ma hakkan mõistusega mõtlema, et miks see nii olla võib. Äkki pole praegu õige aeg, äkki pole õige inimene või tõesti – polegi õige asi. Jah, mõistust on naljakas ja keeruline vahel kõrvale jätta, aga see kerge/raske küsimine on mind väga vägevatesse olukordadesse viinud 😀

SEEDIMISPROBLEEMID JA ISUD

Kui sul on uni pärast söömist, siis see on selge märk sellest, et sa sõid kas liiga palju või midagi sellist, mille seedimisega su keha hakkama ei saa. Pärastlõunane uni võib olla tavaline, aga see ei ole normaalne! Kui sul on uni, tekivad gaasid, puuksutamine, krooksud, maohape tuleb üles jms, siis see tähendab, et sinu keha ei saa toidu seedimisega korralikult hakkama.

Seega on oluline üle vaadata oma toidulaua kvaliteet ja seedeensüümide olemasolu (mille kohta saad lähemalt lugeda SIIT ja SIIT, et ma liiga pikaks ei läheks).

Ja kui meil on mingid isud, siis see on üldjuhul keha signaal kahest asjast – kas tal on mingist ainest puudus või sina ei tule emotsionaalsel/vaimsel tasandil oma eluga toime.

Esimese puhul näiteks inimesed, kellel on šokolaadiisu, võivad kannatada magneesiumipuuduse all. Inimesed, kes kipuvad üle sööma, võivad kannatada üleüldise vitamiinide ja mineraalide puuduse all. Keha tahab rohkem süüa lootuses, et talle mõni vajalik mikrotoitaine ka lõpuks kohale jõuab (agakrõpsudest ja pelmeenidest ei saa keha üles ehitada, kullakesed!)

Emotsionaalsest söömisest (või joomisest 😀 ) ei ole vist enamik inimesi puutumata jäänud. Isiklik ekstreemne kogemus: ma läksin öösel kell kümme jala poodi umbes kolmveerand tundi (üks ots), et osta šokolaadi (mille järgi mul enam tegelikult isu ei olnud), vaid selleks, et mitte olla kodus ja tegeleda sellega, mis on päriselt oluline – oma elule otsa vaatamine ja arendamine.

Ma olin mingi aeg oma toitumise juba nii korda saanud, et need šokolaadid, mida varem armastasin, olid muutunud mulle rõvedalt magusaks ja saepurumaitseliseks (mulle meeldis vahvlišokolaad), kuid ma ostsin neid ikka, sest siis mul oli “põhjus” mitte kodus olla ja mitte oma eluga tegeleda. Ma ei häbene sellest rääkida – minu meelest on see lausa oluline. Rääkida enda kogemusest, et siis teised ka endast ehk paremini aru saaksid, kui neil pole nii suurt kaevamisvajadust kui on minul 😀

Lisaks on viimasel ajal aina rohkem tulnud välja uuringuid selle kohta, kuidas halb seedimine võib viia depressioonini. Ja mina ikka imestan, kui imeline see meie kehakene on! Kui sellest ei piisa, et seedeprobleemid tekivad, siis viskame järgmise haiguse/sümptomi peale, et sa saaksid LÕPUKS aru, et sa sööd toitu, mida su keha ei taha?! 😀

Jah, ükski haigus pole naljaasi, aga kui sa lõpuks hakkad nägema seda, et kõik “probleemid“, mis su kehas toimuvad, on selleks, et märku anda, et sa ei käitu oma keha või üldse enda eluga hästi, siis see on ju imeline?! AITÄH, keha! Aitäh, et sa mulle märku annad, kui ma endale liiga teen ükskõik mis eluvaldkonnas!

(raske olemine ja kõhuvalu pärast jõululauast tõusmist peaks ju eriti otseme märk olema, et me tegime endale liiga 😀 ) – austagem siis oma keha!

KEHA KUULEB SIND

Meie keha kuuleb, mida me temast räägime. Kui me oma keha ei armasta, siis võibki juhtuda, et tekib mingi probleem selle pärast, et me ei austa oma keha. Nagu öeldakse: kohtle oma keha hästi – see on ainuke koht, kus sa elu lõpuni elama pead.

Mis on nõutav, et kõik inimesed kohtleksid oma keha sama hästi, kui nad kohtlevad midagi muud, mis neile eriti kallis/oluline on? Kallim? Auto? Koduloom? Karjäär?

Naljakas ja huvitav on see, et pärast seda, kui ma Access Barsiga® tegelma hakkasin, on enda armastamine muutunud aina lihtsamaks. Enne oli see, et ma sundisin ennast peeglisse ütlema: ma armastan sind! Noh, fake it, til you make it, öeldakse, eks! 😀

Barsil on mingi imeline võime (minu jaoks) olnud ära kustutada need osad minust, mis mu keha või võimete või saavutuste kohta halvasti arvasid või teistega võrdlesid. Ma võin tõega öelda, et ma olen jõudnud sellesse kohta oma elus, kus ma saan päriselt öelda: SILLE, MA ARMASTAN SIND! SA OLED NII ÄGE JA IMELINE INIMENE! 😀

Ja seda kõige kergemal ja ilusamal viisil. Ma ei viitsi enam ennast ja oma keha petta. Ma ei viitsi ennast sundida tervislikult toituma või trennis käima. Ma teen seda kõike suurima hea meelega, sest ma austan oma keha lihtsalt nii palju.

… ja seda kõike on küll ja veel! Olen aja jooksul aina rohkem kehateadlikuks muutunud ja see on minu südame kutsung ka edaspidi, sest ma näen, kuidas enda keha märguannete kuulamine aitab mul õnnelikumat elu elada nii füüsilises, emotsionaalses, kui ka vaimses mõttes. Nii et sellel teemal saad tulevikus ilmselt veel sügavamalt kuulda minu kaudu 😀

Aga mida arvad sina?

Aitäh, et lugesid! Kõik minu blogis kirjutatu põhineb minu isiklikul kogemusel ning ei pruugi olla täielik tõde. Hoia avatud meel ja mõistev suhtumine käepärast! 🙂
Ilma minu loata ei ole lubatud artiklti kopeerida ja mujal kasutada.
– Sille

Jälgi ja jaga:
0
Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *