Luulenurk

Telefoniga rändamine (14.09.18)

Inimeste telefon
on suurem kui tasku
Telefon on
justkui uus pläsku
Iga minut
saad uue laksu
Ümber ehitasid
kaitsekihi paksu

Värvilised pildid
Vibreerivad helid
Mööduvad kildid
Märkamata sildid

Kuidas sa siia jõudsid?
Pea on telefonis
Jälgimata sõudsid
Keegi miskit sonis

Kus on sinu tähelepanu?
Kui sa postitad pilte vanu
Vaja saada laigilaksu
Anda ka… muidu lähete raksu.

Aga kes oled siis,
kui keegi ei näe?
Kas siis avaldad
oma tõelise väe?
See võibki jääda
ekraani taha
Kuid see on
sinu enda teha
Kas sul kõrini pole?
Aga minul?
Oeh.

.

.

Hingesugulased (27.12.18)

Mis iganes tuuled me eluteel toovad
sinuga seoses mul tunded on soojad
Armastan sind kui osakest minust
Oledn ma ilmselt ka osake sinust

Soovin, et julged endal' olla truu
Särav, kui päike. Tasane, kui kuu
Mis sest, et iga päev me ei suhtle,
öelda sulle tahan ühte:

Sinu hing on imeline, väge on ta täis
julgelt oma rajal edasi sa käi
Olen sul olemas, kui sul mind vaja
Kaaslased oleme läbi aegade aja.

Sa tead (14.04.19)

Sa tead. Oled alati teadnud,
sul ei tule vastuseid endast väljast otsida.
Sa tead. Oled alati teadnud,
kõik vastused on sinus endas olemas.

Sa tead. Oled alati teadnud
kuhu süda kutsub, selle suunas liikuma pead.
Sa tead. Oled alati teadnud
võta julgus kokku ning hakka liikuma.

Orav puu otsas

Raamatupoes, rambivalguses
rääkima pean tõtt
olen uue elu alguses
nägema pean tõtt

Mängin vihiku äärtega
Ei taha tunnistada
et looma pean oma kätega
julgemalt tuleb unistada

Klappidest tuleb muusika
annab julgust juurde
nagu lauale lööks rusika
liigu ellu! Helgesse ja suurde

Igapäevane manipulatsioon
Kauaoodatud transformatsioon
Unistuste manifestatsioon
Kõige olulisem - intuitsioon!

pexels-photo-1148998

Kas mäletad?

Hei, kas sa mäletad
jalgupidi plätserdasid vees
ühtki muret polnud ees

Hei, kas sa mäletad
naersid justkui asjata
püüdmata midagi ohjata

Hei, kas sa mäletad
tõstsid esimesena käe
mis sest, et üle teiste ei näe

Hei, kas sa mäletad
Kõik pakkus sulle huvi ja rõõmu
Oskasid alati elust võtta sõõmu

Hei
Kas sa mäletad?

Kolmapäeva hommik

Olen oma elu looja
ja õnnesõnumi tooja
imelised ajad on veel ees
ning soe tunne on mul sees

Miks sina nii ei tunne?
et lood ise oma õnne
teised ju ei vastuta
selle eest, kuhu astud sa

Arvad, et on kindel kõik
see muutuda võib silmapilk
jäta maha see, mis ei teeni
jah, sa oma tahet treeni

Julgelt võtan uusi radu
Käimata neid meil on sadu
Enne, kui läheb päike looja
Olin enda õnne looja

Vihmamõtted

Vahel on nii,
et täpselt ei tea,
kuhu ma siis
liikuma pean

kogemus õpetab,
et sundida ei saa
valu siis sajatab:
"lase lahti sa!"

elu on üks paradoks,
mida mõistes meil
lahti läheb iga uks,
õnn kaaslaseks me teil

lase lahti kontrollist
naudi praegust hetke
ning kui teest on saanud rist
oskad valida õige retke.

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *