Miks puuks “lõhnab” ja kas see on hea märk? (1. osa)

Otsustasin, et hakkan tõlkima minu  arvates asjalikke inglisekeelseid artikleid eesti keelde, kuna nende sisu on minu arvates nii huvitav, et ise postitust kisrjutada polegi täiesti vaja. 100% ma alati kõigega ei nõustu, kuid teiste vaatevinklid on alati põnevad. Kui ma oma mõtteid juurde panen, siis eristan need kenasti ja arusaadavalt ära. Seekord on teemaks seedimine, puhitused ja puuksutamine – artikkel on võetud ühe minu eeskuju, dr. Axe lehelt.

Piinlikke teemasid ei ole olemas, seega otsustasin julgelt postitada teemal, millega ilmselt paljud meist igapäevaselt tegelevad, kuid tunnistada ei julge! Kuna postitus on jube pikk, otsustasin selle teha kaheosaliseks, et see väga tüütu lugeda poleks, seega järgmine osa tuleb välja uuel nädalal samal ajal. Head lugemist! 🙂

Paljud meist on seda kogenud – liigne puuksutamine, mis on kontrolli alt läinud ning toodab suures koguses häbi ja ebamugavust! Kuigi keskmine inimene puuksutab pea iga päev, kannatavad mõned inimesed paistes kõhu ja puhituste all rohkem kui teised. Üks kõige ärritavamaid asju gaasitamise juures on see, et tundub justkui võimatu vähendada ja alla suruda konkreetset põhjustajat, arvestades kümneid erinevaid tegureid, mis võivad põhjuseks olla.

Mis see puuks siis õigemini on?

Puuks, peeretamine, gaasid kõhus jne on põhjustatud sisemisest gaaside kogunemisest, mis tekib seedimise ja hingamise üheaegse toimumise tõttu. Puuksu täpne põhjus ja see, kuidas ta seedeelundkonnas tekib, varieerub olenevalt inimesest ja hetkeolukorrast.

Nagu sa ka ise ilmselt kogenud oled, siis mõned puuksud võivad olla väga valjud ning jubedalt lõhnavad, samal ajal, kui teisi nagu ei märkagi. Kui palju on liiga palju? Üldiselt terve inimene võib päeva jooksul puuksutada 14-18 korda päevas nii, et ta vahel isegi ei taju seda, kuna puuks on üldjuhul vaikne ja lõhnatu. Selle asemel, et keskenduda sellele, kui tihti sa tuult lased, tuleks vaadata (või nuusutada) nende tuulte lõhna ning analüüsida muid seedimisega seotud probleeme, mida sa sel hetkel tajud, et kindlaks teha, kas sellest on sinu jaoks päriselt probleem saanud.

Kas võib olla midagi, mille pärast peaks kindlasti muretsema, kui asi puudutab puuksutamist? Jah ja ei. Natukene puhitusi on vahel normaalne, eriti süües täisväärtuslikke toite (nagu kõrge kiudainete sisaldusega dieet), aga liigne gaasitamine koos mõne sümptomiga võib olla viide, et midagi on seespool paigast ära – eriti, kui see on seotud kindlate toitude seedimisega. Liiga palju tuulutamist võib olla ohumärk, et normaalsed sisemised “gaasidünaamikad” oh rikutud. See võib lõpuks viia väärtalitlusteni soolestiku töös, bakterite kasvuni või muutusteni soolestiku mikrobioomi koostises. (Arvatakse, et pea kõik haigused ja ebakõlad meie kehas saavad alguse soolestiku olukorrast – Sille).

Kõhutuule loomise protsess

Peamine gaasiliik, mis kehasse lõksu jääb ja puhituseni viib, on lämmastik, mis teadlaste arvates on 20-90% tuulutamiste põhjustaja. Lämmastikule järgneb 10-30 protsendiga süsinikdioksiid, hapnik kümne protsendiga ning vesinik 10-50 protsendiga.

Metaan ja vesinik on mõlemad süttivad gaasid, mis seletab ka seda, miks mõnes multikas võis lapsena kohata seda, kuidas tegelased oma puuksu põlema panid! Eelpool kirjeldatud gaaside kombinatsioon põhjustab tavaliselt lõhna, kuna osa neist sisaldab väävlit – sama lõhnav komponent, mida leiab näiteks munades või ristikõielistes köögiviljades.

 

Miks gaaside hulk ühes kõhutuules ning “lõhnamise” aste inimeste vahel nii palju erineb? See oleneb sellest, kui palju õhku inimene päeva jooksul alla neelab, milliseid sööke ta sööb ning millised keemilised protsessid tema mikrobioomis või soolestikus toimuvad seedimise ajal.

Lõhnade erinevus on peamiselt seotud erinevate gaaside esinevuse protsentide erinevusest, mis kehas igal ajahetkel olemas on. Üllatavalt, enamik gaasist puuksu sees on lõhnatud, vaid umbes üks pisike protsent on see, mis annab tuulekesele oma erilise lõhna. Ehk siis lõhna/haisu põhjus on peidus selles, kui palju väävlit sisaldavaid gaase kõhust läbi tuleb.

Puuksu sees on mõned väävliühendid, mis aitavad luua ning tugevdada selle lõhna ja intensiivsust. Nende hulka kuuluvad:

  • vesiniksulfiid: see paneb puuksu lõhnama nagu mädanenud muna. See mitte ainult ei lõhna ebameeldivalt, vaid on ka süttiv ja võib olla toksiline suurtes kogustes. Lisaks inimese kehale toodetakse samasugust ühendit ka näiteks soodes, kanalisatsioonides ning kindlat tüüpi plahvatuslikes vulkaanides.
  • metaanetiool: see ühend on meie kehas kogu aeg olemas, peamiselt vere ja aju koostises. Kas sa oled kunagi avanud külmkappi ja tundnud tugevat köögiviljadejäägi lõhna? Metaanetioolil on just samasugune tugev lõhn nagu ristõielistel juurikate, näiteks brokoli ja kapsas. Seesama ühend “aitab” ka teisi keha ebameeldivaid lõhnu tekitada nagu näiteks halb hingeõhk.
  • dimetüülsulfiid: see kemikaal annab ka köögiviljadele omapärase lõhna. Ta tekib näiteks siis, kui sa küpsetad midagi rooskapsa (brüsseli kapsa) laadset. Ta on toitudes juba loomulikul kujul olemas koos metaanetiooliga ning tekib kindlat tüüpi bakterite moodustumisel.

Puuksutamise peapõhjused

Sa oled ilmselt mõelnud, mis üldse gaasi kogunemist tekitab, eks? Üleliigne gaas ning gaasivalud võivad olla seotud igasugu terviseprobleemidega, seedimist mõjutavate hormoonide muutusega (nagu näiteks menstruatsioonitsükkel) või kindlat tüüpi toitudega. Kuigi põhjused võivad olla erinevad, viis, kuidas gaas meie kehas koguneb, on suhteliselt sama.

Kõhutuul liigub sama teed pidi meie seedesüsteemist läbi nagu väljaheide. Lõpuks kogunenud gaas väljub soolestikust samamoodi nagu (loodetavasti) igapäevane number kaks. Tee peal aga teatud asjad võivad peatada või segada normaalset “gaasi vabastamist”, mis põhjustabki valusid, paistetusi, puhitust ning kõhukinnisust. See ebamugav tunne tähendab, et su kehal on raskusi üleliigse gaasi väljutamisega – peamiselt ilmselt seetõttu, et kindlad toidud, mida söönud oled, ärritavad su magu või seedeorganeid, põhjustades selliseid kõrvalnähtusid nagu halbade bakterite ülekasv või kääritamine.

Paistetus ja puuksutamine käivad üldjuhul käsikäes, kuna kui mingi kindel hulk gaasi on seedeelundkonda kinni jäänud, tekib inimestel kõhupiirkonna paistetumine (paistes kõht) ning erinevad “gaasilised nähtused” (näiteks kui kõht teeb imelikke hääli – Sille). Nagu puuksutamine, on alakõhu pinge seotud gaasi kogusest kõhus ning oleneb soolestiku aktiivsusest (keha talub gaase paremini kui soolestik ja seedelihased on puhkeolekus) ning gaasi jaotumisest seedeelundkonnas.

Siin on mõned põhjused, miks gaasid meie kõhus ebanormaalsetes kogustes koguneda võivad:

  • liigne õhu neelamine: see tähendab tahtmatult liigse õhu neelamist, mis kõhus koguneb ning siis puuksutamise kaudu vabaneb. Üks peamisi põhjusi, miks see juhtub, on see, et inimesed söövad kiirustades ning seeläbi ei näri ka toitu korralikult läbi.
  • gaasiliste lõhnade kogunemine: ebameeldivalt lõhnavad puuksud tekivad tavaliselt gaasidest, mida toodavad meie kehas elutsevad halvad bakteritekolooniad kääritamise teel või läbiseedimata toidu jääkidest. (wow – mõtle, see on päris jube! – Sille)
  • muutused soolestiku mikroflooras: gaasitamine oleneb ka meie soolestikus elutsevate bakterite floorast ehk siis sellest, mis tüüpi bakterid meie seedeelundkonnas elavad. Iga inimese mikrobioom (bakterite asustus) on erinev, mis tähendab, et meil kõigil võivad olla erinevad põhjused, mis aitavad kaasa või kaitsevad meid üleliigse gaasi tootmise ja väljutamise eest.
  • kõhukinnisus: kakal mitte käimine põhjustab gaaside kinnihoidmist. Kõhukinnisus pikendab ka soolestikus seisvate toitude kääritamiseaega, mis suurendab gaaside teket (kui iga päev kakal ei käi, on põhjust tegutsemiseks! – Sille). 

Aga miks mõned tuulekesed teevad häält, kuid teised on salakavalalt vaiksed? See on seotud lihaste asetusega jäme- või pärasooles antud hetkel. Kindlad lihased aitavad suunata seda, kui kiiresti gaas meie seest väljub –  sa kas hoiad seda tugevasti enda sees kinni või kogemata lased nii kiiresti sellel väljuda, mis hääle ka põhjustab.  (😀 – Sille)

Kas puuksutamine on hea? Kas puhitusest võib olla kasu?

Kõhutuulutamine on normaalne inimkeha tegevuste osa, millega me kõik kokku puutume. See on tegelikult keha viis sisemisi gaase väljutada nagu me seda teeme ka krooksudes või hingates ning üljuhul on see kahjutu, seedeelundkonnale vajalik tegevus.

Üldjuhul on puuksud lihtsalt ebamugavad ja mitte midagi, mille pärast pöördesse minna. Mõnel juhul võib neil isegi kaitsev funktsioon olla! See on iseenesest väga hea viide sellele, et sinu “pepuputukad” on hästi toidetud ning töötavad hästi ja et sinu toitumine on üldjuhul päris tervislik. Kiudaineterikkad toidud võivad tekitada gaase, aga samal ajal toidavad nad häid baktereid meie soolestikus, mis moodustavad meie immuunsussüsteemi ja kaitsevad meid igasugu haiguste eest nagu südamehaigused, vähk, diabeet ja isegi ülekaal.

Kuigi see pole veel teaduslikult kinnitust saanud, annavad mõned varajased tõestused märku, et puuksud kaitsevad teatud haiguste eest kindlate gaasiühendite pärast, mida nad endas hõlmavad. Kõhutuuled sisaldavad vesiniksulfiidi, mis tekib keha normaalse elutegevuse juures ning on vajalik rakkude tööks. Mitte et ma sul soovitaks nüüd enda või kellegi teise puukse nuusutama minna, on võimalik, et vesiniksulfiidi sissehingamine (jep, kasvõi enda kõhutuulest) väikestes kogustes võib kaitsta raku mitokondreid ning mingil määral peatada rakkude hävinemist.

Teisalt aga on üleliigne puuksutamine märk sellest, et seedeprotsessid on nii kihva keeratud, et mõni sügavam probleem võib olla põhjustaks. Nende hulka kuuluvad:

  • toidutalumatused ja -allergiad
  • bakterite kääritamine, mis tekib teatud toitude söömisest (FODMAP)
  • läbilaskva soole sündroom või muud seedeprobleemid (näiteks Crohni tõbi, ärritunud soole sündroom ja tsöliaakia (gluteenitalumatus))
  • kõhukinnisus
  • halbade bakterite ülekasv peensooles. Tavaliselt seguneb toit soolestikus seedemahladega ning toitained imenduvad vereringesse ja ülejäägid saadetakse käärsoolde. Bakterite ülekasvu puhul ei toimi korralikku imendumist, seda eriti rasvlahustuvate vitamiinide ja raua puhul, mis põhjustab omakorda bakterite ülekasvu ja gaasitamist (novoh, siia võibki inimeste rauapuuduse põhjus olla maetud! – Sille).

Kuidas sa tead, kas sul on põhjust oma kõhutuulte pärast muretseda?

Kontrolli, kas lisaks ainult gaasitamisele ja puhitusele on sul veel mõningaid sümptomeid nagu:

  • nõrkus või pidev väsimus
  • nahaallergiad, lööbed, akne
  • allergianähud nagu vesised silmad või sügelev kurk
  • kõhukinnisus või -lahtisus
  • veri uriinis või väljaheites
  • valu lümfisõlmedes (sealhulgas kubemekiirkonnas), kurgupiirkonnas ning kaenla all
  • muutused kehatemperatuuris, kaalus, une- või menstruaaltsüklis

Kui sinu puuksutamine paneb sind muretsema, siis järgmises postituses jõuame selleni, kuidas puuksutamist (sealjuures siis just halva lõhnaga puuksutamist) vältida ning vähendada, kuid seniks võid lugeda minu hiljutist artiklit seedeprobleemide kohta, mis osalt juba ka vastuseid annab!

Lõhnatute tuulteni! 🙂

LOE TEIST OSA SIIT!

Jälgi ja jaga:
error0
2 comments
  1. Tänan, artikel oli asjalik ning päris huvitav, kuid üks asi jäi mind häirima – inglisekeelne “sulphur” või “sulfur” on eesti keeles väävel, mitte sulfur. Nii et seedegaaside halba lõhna põhjustavad seega ikkagi väävliühendid, mitte sulfuriühendid.

    1. Tere ja aitäh, väga hea tähelepaneku eest. Vahel ingliskeelsete artiklite vahelt tõlkides ja joostes, kipub tekkima automaatme tõlkimine, vabandan ja olen järgmine kord hoolikam! 🙂

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *