millal algab elu?

Kuulsin hiljuti ühte mõtet, mis mind väga sügavalt liigutas: “inimesel on kaks elu ja teine algab siis, kui ta mõistab, et tal on ainult ainult üks elu.”.

Mida tähendab ELADA?

Olen elanud aastaid suurema osa päevast automaatpiloodil ning lasknud ennast mõjutada ühiskonnal, keskkonnal, sotsiaalmeedial, sõpradel, perel, iseenda kujutlusel iseendast jne. Pürgides kusagile ja kuhupoole, kuhu ma arvasin, et tahan jõuda.

Ja ma olin seest väga õnnetu, kuigi see teistele alati nii ei tundunud.

Nüüd, kui ma olen endale teadvustama hakanud seda, et paljud asjad, mida ma enda ellu tahtsin või millisena ma enda elu ette kujutasin, ei olnud üldse minu soov. Kui sa saad midagi, mida sa arvad, et sa tahad, kuid see tegelikult ei ole su soov, siis selle saamine ei tee sind õnnelikuks.

Kui me oleme lapsed, siis meil ei ole erilisi eesmärke peale arengu, kasvamise ning avastamise. Lapse tõeline loomus on püüe mõista, kuidas asjad töötavad, kogeda erinevaid tundeid ja tegevusi ning, kui need meeldivad, siis neid korrata või neis veel paremaks saada.

Mingil hetkel kooli mineku ajast aga hakkab see avastamisrõõm paljudel inimestel suuremal või vähemal määral tuhmuma ning see asendub sundimisega, distsipliiniga, tuupimisega jne. Paljude tegevustega, mis ei ole meile loomulikud ning mida me ei valiks, kui me näiteks kooli ei läheks.

Ei-ei, muidugi, inimest tuleb harida, õpetada, kasvatada, suunata, kuid koolisüsteem ei ole alati kõige toetavam keskkond inimese tõelise olemuse säilitamiseks, mis tal oli siis, kui ta oli laps.

Oma loomusega, vajaduste ja soovidega kontakti kaotamine on tihtipeale depressiooni või keskeakriisi üks põhjustest. Paljudel inimestel on hinges mingi valu, mingi tung, soov, et miski peaks olema justkui teisiti, aga ei suuda näppu peale panna, et mis.

Inimese esimene elu algab siis, kui ta sünnib. Teine elu algab siis, kui ta saab aru, et tal on ainult üks elu ja selle elu mitte raiskamiseks tuleb elu täiel rinnal kogeda.

See ei tähenda alati hulljulgeid ekstreemsusi (kuigi mõne jaoks võib see olla oluline), kuid see tähendab endas selle julguse leidmist, et ausalt olla kontaktis iseenda tõelise olemusega ning sammhaaval aina rohkem teha ja öelda seda, mida me päriselt tahame.

Tihtipeale on tegemata teod ja ütlemata sõnad veel valusamad kui kehvasti välja kukkunud teod ja sõnad.

Kui suure osa oma päevast teed sa teadlikke valikuid?

Kas see, mille poole sa pürgid ja millist elu sa elad, on päriselt sinu soov?

Kui palju sead sa teiste heaolu endast ettepoole?

Me ei pea kõik saama rikkaks ja kuulsaks, maailmapäästjateks jms, kuid meil kõigil lasub (minu arvates) kohustus olla õnnelik oma eluga nii, et surivoodil ei peaks kahetsema tegemata tegusid ja ütlemata sõnu(sid – tahtsin riimi teha 😀 ).

Mida sina täna valida saad, suurt või väikest, mis su ellu rohkem rahu ja rõõmu tooks?

Jälgi ja jaga:
error0
Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *